Perearsti keskusest helistati mulle 2021 aasta jaanuaris ja pakuti vaktsineerida Covidi vaktsiiniga Astra Zeneca, kuna ma olevat riskigrupis. Uurisin kõigepealt põhjuseid, et miks olen sinna sattunud ja sain selgituseks, et ei tea, nimekiri on saadetud Haigekassast. Oletasin siis ise, et mis muu see võis olla kui eelmise aasta terviserike, mille tõttu oli vajadus operatsiooni käigus eemaldada peensoolt 2 meetrit. Õnneks jäin elama!

Ütlesin telefonis pereõele, et pean selle üle järgi mõtlema. Ma ei olnud selleks valmis. Pidasin nõu perega ja arstidest tuttavatega, mille tulemusel otsustasin, et olgu, ma ju usaldan arste ja lasen end vaktsineerida, kuid ainult Pfizeri vaktsiiniga. Ka töölt survestati, et vaktsineerimine on vajalik. Oma ameti tõttu oli vaja kolleegidele eeskujuks olla. Esimene vaktsiin sai tehtud märtsis 2021, mille järel käsi oli valus mitu päeva kuid muid erilisi sümptomeid lähipäevadel ei täheldanud. Kuid siiski, tekkis mulle nina limaskestale herpes, mida mul pole iial varem olnud ja ei osanud seda algul kuidagi vaktsiiniga seostada. Ehk pigem maski kandmisega? 

Teine Comirnaty vaktsiin tehti mulle mais 2021. Kordus tavapärane valu käsivarres. Samuti andis endast märku herpes nina limaskestal, siis juba järjepidevalt. Kuu hiljem lisandusid peavalud. Panin selle kõik töö arvele, et ju siis pingutasin pisut rohkem kui muidu. Mõni aeg hiljem hakkasid kõik hambad ühekorraga valutama. Perearsti ja hambaarstiga konsulteerides jõudsime järeldusele, et kesknärvisüsteem annab märku immuunsuse langusest. Sain tabletid peale, millel olid kohutavad kõrvalmõjud: olin nagu „zombi pilves“ mitu nädalat st kogu aeg kõigutas, uimasus ja mäluhäired. Arst ütles, et pean valima, kas valud või kõrvalnähud. Õnneks see kuu aja pärast taandus. Jäid igapäevased peavalud, mida leevendasin rohtudega kui asi väga hulluks läks. Siis lisandus tohutu väsimus. Kui pool päeva suutsin normaalselt tööd teha, siis lõunast olin väga väsinud. See oli suur
pingutus, et suuta päev lõpuni töötada.

3.vaktsiin ehk tõhustusdoos tehti jaanuaris 2022.a. Kordus tavapärane valu käsivarres. 10 päeva hiljem olid kohal köha, nohu, ülitugev peavalu ja sain Covidi diagnoosi ka PCR testiga. Olin ainus vaktsineeritud oma peres. Kogu pere põdes seda haigust. Seejuures kõige kergemalt sai õnneks lapsel tervis korda, seejärel abikaasal. Minu Covid oli kõige pikem ja hullem. Tugevad sümptomid kestsid 2 nädalat järjest enne kui pisut leebuma hakkas. Köhisin nagu hobune, pidev nohu ja „tuumapeavalud“, milliseid polnud iial varem kogenud nagu keegi elaks mu peas ja uuristaks noaga, et välja saada. Lisaks tekkis kurguvalu ja suu haavandid. Ei suutnud süüa, raske oli hingata, tohutu väsimus ja jõuetus. Seejuures ei võtnud ma haiguslehte väga mitmetel põhjustel: raha kaotus, töö oli vaja ära
teha, minust sõltus ka teiste edasine töö jne. 

Veebruaris haigusnähud taandusid, kuid alles jäi tohutu väsimus. Lisaks tekkisid ärevushood ja unetus, siis kõrva vilinad ja vahel linnud sädistasid kõrvas. Mõnel päeval olin ühest kõrvast täiesti kurt. Märtsis täheldasin kõigele lisaks vibratsiooni kogu kehas, mõneks nädalaks see progresseerus, siis andis järgi. Siis kordus kõik uuesti. Käed värisesid. Vahel isegi nii, et ei julgenud klaasi ega tassi ühe käega võtta. Kui suutsin mõni öö rahulikult magada ja ennast välja puhata, oli siiski hommikul kogu kehas vibratsioon ja halb enesetunne nagu oleks pohmell või midagi sarnast. Seejuures mingit alkoholi ma ei tarbinud. Olen alati püüdnud toituda tervislikult ja teha endale ise toidu, alkoholi ei
tarbi pea üldse. Taas andsid endast tunda hambad, see ei ole tore tunne kui tead, et hambad on korras kuid hakkavad ühel hetkel kõik korraga valutama. Herpes ninasõõrmes tekkis tihti. Üks läks, teine tuli. Üks läks, teine tuli. Lisandus huuleherpes. Täpset aega isegi enam ei mäleta, vist aprillis tekkisid öösiti südame alla valud. Vasakule küljele keerates tulid valud aeg ajalt ikka ja uuesti. Otsustasin siis lõpuks ka arstile minna ja rääkida oma muresid. Saadeti tegema EKG ja koos koormustestiga. Midagi ei leitud, õnneks. Kuid valud jäid.

Siis ühel hetkel tajusin, et silmanägemine on kehvemaks muutunud. Kõrvakuulmine on kehvem. Jah, eks vanus ilmselt ka. Siis mälulüngad. Aeg ajalt ei meenunud kuidas ärkasin, mida eile tegin, rääkimata, mis samal päeval oli just räägitud, oli aeg ajalt täiesti nagu peast pühitud.

Kõiki neid nähte pole varem kunagi olnud. Selle aasta suveks olin jõudnud olukorrani, kus ma polnud enam võimeline midagi tegema. Kõiki neid erinevaid nähte pidin 5 kuud järjest vahelduva tugevusega taluma. Igapäevaselt kannatama talumatute peavalude all. Otsisin abi saatusekaaslastelt, sest arst mind kahjuks lõpuni ei mõistnud. Kui arst ütles, et meil on siin kliente, kes mõtlevad endale ise haigusi juurde, siis see oli minu jaoks vihje, et ju siis tema meelest minagi. Kui küsisin, kas see võib olla Covidi vaktsiinidega seotud, sain resoluutse vastuse, et vaktsiinid on inimeste kaitseks tehtud. Võib-olla tõesti. Aga ilmselt mitte kõigi puhul pole see siiski sobiv.

Lõpuks aitas paremuse poole mitu kuud söödud toidulisandid, looduses kõndimine, füsioteraapia, puhkamine, lümfimassaaz ja Bioptron lambiga valgusteraapia.

Augusti kuus oli 4 peavalu vaba päeva. Sealt edasi on läinud õnneks paremaks. Kahjuks mitmed nähud pole siiani möödunud. Iga kahjustus annab mingi aja tagant taas märku.