Adressaat: Eesti Vabariigi Õiguskantsler, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühm, Tervise- ja tööminister, Ravimiamet, Haigekassa
Teadmiseks: Eesti Vabariigi President, Riigikogu juhatus, fraktsioonid, haiglad, Eesti Haiglate Liit, Eesti Arstide Liit, Perearstide Selts, Teadusnõukoda, Terviseamet
Kellelt: Riina Kütt, MTÜ Ikkagi Inimesed
Kuupäev: 15. detsember 2022
Andmed: Märgukirja pikkus on 22 lehekülge. Seonduvad dokumendid on viidatud allmärkustena.
Teema: Eesti Vabariik ei käitu vaktsiinikahjustuse saanud inimeste suhtes õigusriigina

9.09.2021, päev mis muutis kõik mu elus. Sain Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses Moderna teise doosi. Miks, sest tööandja ei olnud nõus töölepingut sõlmima, kui vaktsiini passi pole.

Järsku leidsin ennast olukorrast, kus haiguslehest oli saanud 100% töövõimetus ja seda kõik 5 kuud peale vaktsineerimist!

Olen 35. aastane naisterahvas ja töötan riigiametnikuna.
2021 aasta esimeses pooles jõudis kätte aeg, kui nö eesliinitöötajaid ja vanureid hakati
vaktsineerima. Ja see ei olnud vabatahtlik, vähemalt mitte minu jaoks. Usaldades siiani
meditsiini ja kuna mul ei ole kunagi varem ühegi muu vaktsiiniga probleeme olnud, siis
otsustasin, et lähen ja panen nö õla alla. 3ndal aprillil 2021 sain oma esimese ja siiani ka viimase koroona vaktsiini. Mind vaktsineeriti Astra Zeneca vaktsiiniga. Peale vaktsiini tundsin ennast hästi, kuid kuulasin soovitusi 15 minutit istuda. Kui olin umbes 10 minutit ära tundud, siis hakkasin nö ära vajuma ja minestasin, mul tekkisid hingamisraskused ja üle keha olid värinad. Järgmine hetk kui silmad avasin, siis viibisin Lääne – Tallinna Keskhaigla intensiivravi osakonnas, teadmata kuidas ma sinna sattusin.

Riigikogu liikmed moodustasid vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma, mille eesmärk on toetada riigi vaktsineerimisprogrammi arendusi, sealhulgas vaktsineerimisjärgsetele terviseprobleemidele professionaalsete lahenduste leidmist.

Pallo&Partnerid advokaadibüroo advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff rääkis, miks on vaktsiinikahjude kindlustus vajalik ja mil moel see peaks või võiks töötada. Ta tõi välja hetkel kiirelt kulmineeruvad probleemid hüvitamissüsteemis. Peamisteks nendest on nõue, et tervisekahju peab olema kestnud 4 kuud ning peab olema tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahju vahel.

„Haigekassa nõuab ministri määruse alusel ka arstipoolset dokumenteerimist. Kuid ükski meditsiinitöötaja ei suuda olla nii ravija kui ka nõutava eksperdi ja dokumenteerija rollis. Kas patsiendid peavad arsti juures käima diktofoni ja kaameraga, et tõendada hiljem haigekassale dokumentaalselt oma koroonavaktsiinist tekkinud haigused?“ küsis ta.

Advokaadi sõnul peavad hilisemas võimalikus haldusmenetluses kehtima kõik tõendid, sealhulgas ka tunnistajate ütlused, mitte ainult arstitõendid. Põhjendatud pole meditsiinitöötajatelt nõutav dokumenteerimise nõue, sest meditsiinitöötajad pole ise pädevad juristid, et neid hilisemate menetluste tarvis koostada.