Kuhu kadus mu tervis? #8
9.09.2021, päev mis muutis kõik mu elus.
Sain
Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskuses
Moderna teise doosi. Miks, sest tööandja ei olnud nõus töölepingut sõlmima, kui vaktsiini passi pole.
Järsku leidsin ennast olukorrast, kus haiguslehest oli saanud 100% töövõimetus ja seda kõik 5 kuud peale vaktsineerimist!
Järsku leidsin ennast olukorrast, kus haiguslehest oli saanud 100% töövõimetus ja seda kõik 5 kuud peale vaktsineerimist!
Peale süsti tundsin kerget surinat kehas, suunati koridori istuma, samal ajal sai teise doosi Modernat minu elukaaslane. Järsku läks seal kabinetis saginaks, selgus et mehel oli poole süsti ajal tulnud süstlal ots ära, mees istus toolis, nõel õlas, vaktsiin jooksis mööda õlga alla ja medtöötaja oli näost valge kui luik, kui ta oli ennast veidi kogunud, naases kabinetti tagasi uue süstlaga. Oli targematelt nõu saanud ja otsustati mehele uus doos peale teha. Jäeti meid siis koridori ootama, minul enam nn surinat ei olnud, muretsesin rohkem mehe pärast, kes 1,5 doosi sai omale õlga.
Sellel samal 9.septembri õhtul algasid siis need nn ette hoiatatud sümptomid: vappekülm, palavik, lihaste valu, peavalu, higistamine, käsi valutas meeletult, ei osanud seda kätt kuhugi panna, jõuetus, väsimus, õhupuudus, pearinglus, südame rütmihäired, ainuüksi wc minek tundus kõige raskem asi, mida üldse mõelda võib. Tuikudes ja mööda seina minnes, kokku kestis see kõik 3 päeva. Vahepeal võtsime ühendust pereõega, telefoni teel kinnitatud, et kõik sümptomid on normaalsed ja suunati meid puhkama. Kinnitati, et mida raskemalt vaktsiini järgselt keha põeb sümptomeid, seda parema kaitse saame covid haiguse eest!
Oktoobris 2021 alustasin töötamist poole kohaga, ma olin nii kohutavalt väsinud koguaeg, asjad kukkusid tahtmatult käest, kui vasaku käega midagi haarasin. Pidev kohmetus, tunne et keha oleks justkui karusellil. Panin selle kõik uue töökoha arvele, kus tuli palju ümber õppida. Tööl käisin kaks päeva nädalas, aga peale neid tööpäevasid ma muud ei jaksanud kodus teha, kui ainult magada või olla pikali. Üha vähemaks jäi minu mõnusaid õhtuseid jalutuskäike sõbrannaga, lapsega ei jaksanud mänguväljakule minna, rattaga sõitma, järsku muutus söögi valmistamine perele üha raskemaks, poes käies oli halb, vajasin rohkem pikutamist keset päeva, vajasin mehe abi rohkem kui kunagi varem ning tööl olles rohkem istusin, kui üldse midagi kasulikku suutsin teha.
Jaanuaris jäin lõpuks haiguslehele, minu jaoks oli see hetk, kus ma sain lõplikult aru, et mina olengi see , kellele vaktsiin on ikkagi põhjustanud erinevaid tervisehäireid. Vahepeal oli kiirabi kutse, vererõhk oli väga kõrge, rinnus olid valud, vasak käsi läks siniseks, vasaku rinna peal olevad veresooned olid kõrgelt väljas ja mõtlesin, et nüüd seal rinnus kohe lihtsalt lõhkevad need sooned. Kiirabi käest sain riielda, et mingi seljavalu pärast neid kutsusin, kuigi ma ei kurtnud üldse selja valu, sain soovituse puhata, boonuseks süst valuvaigisti näol. Kuna asi ei tundunud õige, viis mees mu PERH`i EMO-sse, seal teostati veel erinevaid analüüse, MRT ja diagnoosiks sain interkostaalneuropaatia.
Suunati koju ja sain soovituse perearstile tagasi pöörduda. Seda ma ka tegin, mäletan nii hästi, et ütlesin veel pereõele, et kui vaja lähen kohtuni välja. Perearsti õe poolt määratud vereanalüüsi esmased näitajad olid korras, kuigi veri oli paks! Sain soovituse rohkem vett juua, mis tundus imelik, sest joon nagunii igapäevaselt vähemalt 2-3 l vett, kuid sain saatekirja neuroloogile, sest vasaku käega oli probleeme. Perearsti poolt, aga seost vaktsiiniga kirja ei pandud.
Veebruaris viibisin 3 päeva Lääne-Tallinna neuroloogia osakonnas, haiglasse sisse kirjutati mind otse neuroloogi vastuvõtu kabinetist, tervislik seisund oli sellel hetkel juba päris raske, teostati erinevaid analüüse: MRT südame ultraheli ja palju muud.
Sain diagnoosi POTS sündroom, täpsustamata migreen, kaelavalu, muu ideopaatiline skolioos. Raviks Mitriptyliin, max annus valuvaigistid ja Arxocia, soovitused soola rohkem tarbida, võimelda ja Alexanderi tehnikat õppida. Vaktsineerimisega seost kirja ei pandud. Epikriisile aga lisati ekslikult RS viirus, kuid ükski analüüs seda ei kinnitanud, seda tunnistas ka ravimiameti ekspert arst.
Perearst ja pereõde polnud kuulnudki haigusest nimega POTS sündroom, aidata nad mind ei osanud, suunasid töövõimetust taotlema.
Järsku leidsin ennast olukorrast, kus haiguslehest oli saanud 100% töövõimetus ja seda kõik 5 kuud peale vaktsineerimist!
Lisandus veel erinevaid arstidel käike, perearstid, endokrinoloog, immunoloog, reumatoloog. Seost kirja ei pandud. Perearstid ütlevad, et bürokraatia eest hoolitsevad teised asutused. Immunoloog ütles, et POTS sündroomi ei saa vaktsineerimisest! Alguses soovitas mul taotleda riigilt hüvitist, aga juhtisin tähelepanu, et selleks on vaja seos digitaalse koodiga ka kirja panna. Siis tahtis mulle teostada uue MRT ja neuroloogi vastuvõtu, sest äkki PERH´i arstid näevad teisi seoseid, kui Lääne- Tallinna arstid! Keeldusin, sest ei osanud iialgi oodata, et arst ei usalda teist arsti!
Kirjutas välja inhalaatori õhupuuduse vastu ja ninatilgad, väidetavalt mingi kerge põletik ninas. Ühtegi adekvaatset analüüsi immunoloog ei pidanud vajalikuks määrata, teostas tavapärased: gluteen/kass/koer/tolm/ pähkel allergiad jne.
Minu käel ja kõrvalestal olnud nahalööbe kohta ütles, et määriksin seda Sibicort kreemiga! Tänaseks tean, et tegemist siis herpes viirusega mis mu kehal nüüd ilusasti vohab, ja vajab hoopis muud ravi kui seda on Sibicort kreem.
Uuesti perearstile minek, teine arst. Jõudsin vaevu 5 min olla kabinetis, kui sain soovituse minna psühhiaatri juurde, väitega et olen tervise ärevik ja kiusan arste. Kõik minu eelnevalt tehtud analüüsid on korras ja peaksin kindlasti jätkama ravi rahustitega, mille neuroloog oli veebruaris välja kirjutanud. Tõusin püsti ja lahkusin. Epikriisi kirjutas tohter, et näen haiglane välja ja ei sobi tööle.
Augustis 2022 teostati lumpaalpunktsioon Lääne-Tallinna EMO-s, iivelus koos meeletu peavaluga, otsiti seost puugi ja meningiidiga. Kuna protseduur ei õnnestunud, sain nõela seljas tunda 5 x enne, kui seljast vedelik kätte saadi! Analüüsid korras, diagnoosiks migreen. Seost vaktsiiniga kirja ei pandud. Lumpaalpunktsiooni tulemusena meeletud sain lisaks seljavalud!
Reumatoloogi käest küsisin, kas minu puhul on tema hinnangul võimalik, et need valud, mida ma tunnen oma kehas võivad olla seoses immuunreaktsiooniga vaktsiinile. Arst vastas, jah selliseid inimesi on olemas. Punkt. Kirja seda ei pandud. Edasi suunamisi ei toimunud. Kust ja kuidas ma selle vastuse saan, ma ei tea.
November 2022 uus käik tasulisele neuroloogile, analüüse ei võetud, ravimiks antidepressant nimega Flux . Hoiatusena veel, et võib põhjustada kõrvalmõjusid ja võiksin manustada nii, et keegi oleks toeks kodus! Seost kirja ei pandud.
Kokkuvõttes peavalud/migreen, kaelavalud, õlavalu, abaluu valu, rinnus valud, vasak käsi suriseb, sureb, asjad kukuvad käest, käte värin, keha vibratsioon, seljavalud, jala tõmblused/närvivalu, surinad ehk paresteesiad. Jaksu pole, võhma pole, püsti ei jaksa olla, vererõhu häired. Jalgade valu trepist käies, jalad külmetavad koguaeg.
Isutus, iiveldus, seedimisega probleemid. Silmad valutavad ja on valgustundlikud. Probleemid menstruatsiooniga. Hambad lagunevad, igemed valutavad. Kuumust ei kannata enam (kuum dušš/saun/päike/kuum jook/kuum söök).
Kas see vaktsiin oli seda väärt? Kindlasti mitte!
Sellel samal 9.septembri õhtul algasid siis need nn ette hoiatatud sümptomid: vappekülm, palavik, lihaste valu, peavalu, higistamine, käsi valutas meeletult, ei osanud seda kätt kuhugi panna, jõuetus, väsimus, õhupuudus, pearinglus, südame rütmihäired, ainuüksi wc minek tundus kõige raskem asi, mida üldse mõelda võib. Tuikudes ja mööda seina minnes, kokku kestis see kõik 3 päeva. Vahepeal võtsime ühendust pereõega, telefoni teel kinnitatud, et kõik sümptomid on normaalsed ja suunati meid puhkama. Kinnitati, et mida raskemalt vaktsiini järgselt keha põeb sümptomeid, seda parema kaitse saame covid haiguse eest!
Oktoobris 2021 alustasin töötamist poole kohaga, ma olin nii kohutavalt väsinud koguaeg, asjad kukkusid tahtmatult käest, kui vasaku käega midagi haarasin. Pidev kohmetus, tunne et keha oleks justkui karusellil. Panin selle kõik uue töökoha arvele, kus tuli palju ümber õppida. Tööl käisin kaks päeva nädalas, aga peale neid tööpäevasid ma muud ei jaksanud kodus teha, kui ainult magada või olla pikali. Üha vähemaks jäi minu mõnusaid õhtuseid jalutuskäike sõbrannaga, lapsega ei jaksanud mänguväljakule minna, rattaga sõitma, järsku muutus söögi valmistamine perele üha raskemaks, poes käies oli halb, vajasin rohkem pikutamist keset päeva, vajasin mehe abi rohkem kui kunagi varem ning tööl olles rohkem istusin, kui üldse midagi kasulikku suutsin teha.
Jaanuaris jäin lõpuks haiguslehele, minu jaoks oli see hetk, kus ma sain lõplikult aru, et mina olengi see , kellele vaktsiin on ikkagi põhjustanud erinevaid tervisehäireid. Vahepeal oli kiirabi kutse, vererõhk oli väga kõrge, rinnus olid valud, vasak käsi läks siniseks, vasaku rinna peal olevad veresooned olid kõrgelt väljas ja mõtlesin, et nüüd seal rinnus kohe lihtsalt lõhkevad need sooned. Kiirabi käest sain riielda, et mingi seljavalu pärast neid kutsusin, kuigi ma ei kurtnud üldse selja valu, sain soovituse puhata, boonuseks süst valuvaigisti näol. Kuna asi ei tundunud õige, viis mees mu PERH`i EMO-sse, seal teostati veel erinevaid analüüse, MRT ja diagnoosiks sain interkostaalneuropaatia.
Suunati koju ja sain soovituse perearstile tagasi pöörduda. Seda ma ka tegin, mäletan nii hästi, et ütlesin veel pereõele, et kui vaja lähen kohtuni välja. Perearsti õe poolt määratud vereanalüüsi esmased näitajad olid korras, kuigi veri oli paks! Sain soovituse rohkem vett juua, mis tundus imelik, sest joon nagunii igapäevaselt vähemalt 2-3 l vett, kuid sain saatekirja neuroloogile, sest vasaku käega oli probleeme. Perearsti poolt, aga seost vaktsiiniga kirja ei pandud.
Veebruaris viibisin 3 päeva Lääne-Tallinna neuroloogia osakonnas, haiglasse sisse kirjutati mind otse neuroloogi vastuvõtu kabinetist, tervislik seisund oli sellel hetkel juba päris raske, teostati erinevaid analüüse: MRT südame ultraheli ja palju muud.
Sain diagnoosi POTS sündroom, täpsustamata migreen, kaelavalu, muu ideopaatiline skolioos. Raviks Mitriptyliin, max annus valuvaigistid ja Arxocia, soovitused soola rohkem tarbida, võimelda ja Alexanderi tehnikat õppida. Vaktsineerimisega seost kirja ei pandud. Epikriisile aga lisati ekslikult RS viirus, kuid ükski analüüs seda ei kinnitanud, seda tunnistas ka ravimiameti ekspert arst.
Perearst ja pereõde polnud kuulnudki haigusest nimega POTS sündroom, aidata nad mind ei osanud, suunasid töövõimetust taotlema.
Järsku leidsin ennast olukorrast, kus haiguslehest oli saanud 100% töövõimetus ja seda kõik 5 kuud peale vaktsineerimist!
Lisandus veel erinevaid arstidel käike, perearstid, endokrinoloog, immunoloog, reumatoloog. Seost kirja ei pandud. Perearstid ütlevad, et bürokraatia eest hoolitsevad teised asutused. Immunoloog ütles, et POTS sündroomi ei saa vaktsineerimisest! Alguses soovitas mul taotleda riigilt hüvitist, aga juhtisin tähelepanu, et selleks on vaja seos digitaalse koodiga ka kirja panna. Siis tahtis mulle teostada uue MRT ja neuroloogi vastuvõtu, sest äkki PERH´i arstid näevad teisi seoseid, kui Lääne- Tallinna arstid! Keeldusin, sest ei osanud iialgi oodata, et arst ei usalda teist arsti!
Kirjutas välja inhalaatori õhupuuduse vastu ja ninatilgad, väidetavalt mingi kerge põletik ninas. Ühtegi adekvaatset analüüsi immunoloog ei pidanud vajalikuks määrata, teostas tavapärased: gluteen/kass/koer/tolm/ pähkel allergiad jne.
Minu käel ja kõrvalestal olnud nahalööbe kohta ütles, et määriksin seda Sibicort kreemiga! Tänaseks tean, et tegemist siis herpes viirusega mis mu kehal nüüd ilusasti vohab, ja vajab hoopis muud ravi kui seda on Sibicort kreem.
Uuesti perearstile minek, teine arst. Jõudsin vaevu 5 min olla kabinetis, kui sain soovituse minna psühhiaatri juurde, väitega et olen tervise ärevik ja kiusan arste. Kõik minu eelnevalt tehtud analüüsid on korras ja peaksin kindlasti jätkama ravi rahustitega, mille neuroloog oli veebruaris välja kirjutanud. Tõusin püsti ja lahkusin. Epikriisi kirjutas tohter, et näen haiglane välja ja ei sobi tööle.
Augustis 2022 teostati lumpaalpunktsioon Lääne-Tallinna EMO-s, iivelus koos meeletu peavaluga, otsiti seost puugi ja meningiidiga. Kuna protseduur ei õnnestunud, sain nõela seljas tunda 5 x enne, kui seljast vedelik kätte saadi! Analüüsid korras, diagnoosiks migreen. Seost vaktsiiniga kirja ei pandud. Lumpaalpunktsiooni tulemusena meeletud sain lisaks seljavalud!
Reumatoloogi käest küsisin, kas minu puhul on tema hinnangul võimalik, et need valud, mida ma tunnen oma kehas võivad olla seoses immuunreaktsiooniga vaktsiinile. Arst vastas, jah selliseid inimesi on olemas. Punkt. Kirja seda ei pandud. Edasi suunamisi ei toimunud. Kust ja kuidas ma selle vastuse saan, ma ei tea.
November 2022 uus käik tasulisele neuroloogile, analüüse ei võetud, ravimiks antidepressant nimega Flux . Hoiatusena veel, et võib põhjustada kõrvalmõjusid ja võiksin manustada nii, et keegi oleks toeks kodus! Seost kirja ei pandud.
Kokkuvõttes peavalud/migreen, kaelavalud, õlavalu, abaluu valu, rinnus valud, vasak käsi suriseb, sureb, asjad kukuvad käest, käte värin, keha vibratsioon, seljavalud, jala tõmblused/närvivalu, surinad ehk paresteesiad. Jaksu pole, võhma pole, püsti ei jaksa olla, vererõhu häired. Jalgade valu trepist käies, jalad külmetavad koguaeg.
Isutus, iiveldus, seedimisega probleemid. Silmad valutavad ja on valgustundlikud. Probleemid menstruatsiooniga. Hambad lagunevad, igemed valutavad. Kuumust ei kannata enam (kuum dušš/saun/päike/kuum jook/kuum söök).
Kas see vaktsiin oli seda väärt? Kindlasti mitte!
Lisa kommentaar
PoTs diagnoosil on oma fb grupp olemas. See PoTs on olnud tegelikult väga ikka mitmeid aastaid olemas lihtsalt ilma ametliku koodita. Ise põen potsi juba 5 aastat. Ja tõesti on see haigus millega endiselt eestis ei ole kuhugi pöörduda sest keegi ei te sellest midagi. Va lääne tallinna haigla. Ja noored arstid. Seda haigust pead koguaeg tõestama sest väliselt on justkui kõik korras. Aga seest mäda. Fb POTSikud
4. mai 2023
Kui peavalu on mitte pulseeriv ja kuklas ning leevendub pikali, siis võib tegemist olla spinaalse liikvorilekkega. Kas spontaanselt või punktsiooni järel ka selle tüsistusena. On dokumenteeritud ka COVIDi järel üliharva. Diagnoosida on keeruline, vahel on kasu pea ja selja MRTst. Kodus võiks proovida 48hour flat testi. Ja ka kofeiin leevendab seda.
17. veebruar 2024