PANI ÕLA ALLA: „Olen haiguslehel, põdura tervisega ja süsteemi poolt justkui maha salatud. Mina saan majanduslikult veel hakkama. Aga mida teeks sellises olukorras mõni üksikema?“
„Ma ei tunne ennast pärast vaktsiini enam ära. Elaksin justkui kellegi teise, kellegi väga põdura inimese kehas. Kapp on mul kodus tablette täis!“ kurdab Harku vallas elav kolme lapse ema Merje Sumberg. Tuntud ettevõttes turundusdirektorina töötav ja lisaks põhikooliõpilastele ettevõtlustunde andev naine ei ole vaktsiinivastane ning on lasknud oma kolm last eeskujulikult vaktsineerida läkaköha, teetanuse, lastehalvatuse suhtes. Ent täna ei soovitaks Merje koroonavaktsiini isegi oma vaenlastele. (Merje kaks väiksemat last ei ole saanud covid vaktsiini, küll aga on ta täisealine tütar end vaktsineerida).
Merje, nagu ka paljud teised inimesed, on oma tervisemuredest teavitanud ravimiametit.
Mullu aprillis otsustas Merje lasta end vaktsineerida, pidades silmas ka tööd koolis õpetajana. „Mäletan selle päeva hommikut nii selgelt,“ räägib Merje, „päike paistis eredalt aknast sisse, tundsin end ülihästi. Olin toitunud tervislikult, käinud regulaarselt jooksmas ja karastanud end kaks aastat igal hommikul külmas vees. Ma polnud kordagi haige olnud. Isegi mingit nohu ega köha.“
Merje õlga läks doos AstraZeneca vaktsiini Vaxzevria. Esimesed probleemid algasid samal õhtul teravate kõhuvaludena. „Öö oli košmaarne: higistasin, pea valutas ja kohutavalt halb oli olla.“ Sõbrad lohutasid, et küll läheb üle. Aga ei läinud. Neljandal päeval peale vaktsineerimist pidi Merje õpilastele Zoomis tundi andma, kuid ärkas väga kehva enesetundega ning köhis välja hüübinud vereklompe. Ehmatusega pöördus ta haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Alguses kahtlustati kopsuarteri ummistust, kuid analüüsid panid arste käsi laiutama: ei midagi erilist.
Mõned päevad hiljem hakkas Merje süda jukerdama: „Ilmnesid rütmihäired. Selline tunne, et mine või hulluks: keha väriseb ja vibreerib, süda peksab ka öösel puhkeolekus nii, nagu jookseksin sprinti. Mitu ööd järjest ei saanud magada.“
Kui perearsti kirjutatud rohud aitasid südamel rahuneda, tekkis järgmine probleem: vererõhk hakkas suures amplituudis ja suvalistel aegadel kõikuma, jõudes ülemise näiduga korduvalt 200 mm/Hg ligi.
„Ma ei ole elu jooksul nii palju arsti juures käinud kui viimase 9 kuu jooksul,“ tunnistab Merje. Perearstid, EMO arstid, endokrinoloog, kardioloogid ja kõik teised tohtrid, kellega naine on kokku puutunud, on esmalt kohe otsinud nn kaasnevaid haigusi.
Üks probleem Merjel varasemast ajast tõepoolest on – kilpnäärme tsüst.
Tagantjärele kahetseb Merje, et kuulas perearsti soovitusi ja lasi juunis ka teise kaitsesüsti teha. „Mõtlesin, et mulle on juba niikuinii see sodi sisse aetud. Loll olin.“
Merje haigusloosse pole ükski arst kirjutanud, et naise terviseprobleemidel võib olla seos koroonavaktsiinidega. EMOst teatati resoluutselt: selline seos pole lihtsalt võimalik.
Merje kinnitusel on neljasilmavestlustes arstid siiski kahtlevamad: päris välistada seost võib-olla siiski ei saa.
Samal ajal pole naise tervisemured ka mingit selget seletust saanud. Arvatakse vaid, et tegu on halbade asjaolude kokkulangemisega.
Merje tunneb end petetuna, tervisehädas üksi jäetuna ning ilmselt ei saa abi ka vaktsiinikahjude fondilt. Arstid tema muredel vaktsiinikonteksti ei näe, vastupidist on aga sisuliselt võimatu tõestada.
Praegu võtab Merje arstirohtude kõrval vitamiine, joob raviteed, mediteerib ja uudiseid ei loe. Pisut abi on saanud ka Hiina meditsiini praktiseerivalt Rene Bürklandilt. Bürkland on tunnistanud, et tema juures käivad viimasel ajal vaktsineeritud rohkemgi kui viirushaigust põdenud inimesed.
Merje väidab, et teab ainuüksi koduvallas veel mitmeid inimesi, kes vaevlevad pärast vaktsiini tervisemurede küüsis. Palju konkreetseid kaebusi leiab ka ravimiameti kodulehelt.
Mõnda aega haiguslehel Merje on ravimiametiga olnud empaatilises kirjavahetuses, kuid amet pole vaktsiini tema tervist halvendava tegurina näinud. „Peale süsti muutus mu elu kardinaalselt – see on fakt. Ükski arst ega ravimiamet ei saa seda kahtluse alla panna, sest ma tunnen oma keha.“
Trenni teha pole ta saanud kevadest saadik. Jooksmisest ei maksa unistadagi.
Käib selle asemel muudkui nõutult tohtrite vahet. On kolm korda külastanud ka EMOt ja olnud mitu korda lähedal endale kiirabi kutsumisele. Jõud ja energia ka lihtsamateks toimetusteks on kadunud: poekottide tassimine, õues lume lükkamine või aknapesu võib halvematel päevadel tunduda ületamatu pingutusena, mis viib valudeni südames ja võtab hingeldama.
Merje ei suuda magada ilma unerohu abita ning maadleb ärevus- ning paanikahäiretega.
„Öösiti tekkis surmahirm, et süda jääb seisma.“
Südamele on tehtud 24tunnine EKG-uuring ning ultraheli. Arstid laiutavad ikkagi käsi: analüüsidest ei nähtu midagi olulist, mis võiks naisele probleeme valmistada.
„Vahel lihtsalt istun ja nutan. Mõtlen, mis toimub: see ei ole minu keha. Aga keegi ei kuula. Valitseb suur eitus. Kõik ütlevad, et seost vaktsiiniga ei saa olla. Vaktsiinid on edulugu. Mind nagu poleks olemaski.“
Ravimiametile on 10. jaanuari seisuga pisut enam kui aasta jooksul teatatud 6570 korral koroonavaktsiinide kõrvaltoimetest või ebaefektiivsusest. Samal ajal on Eestis tehtud üle 1,84 miljoni vaktsiinisüsti.
Ravimiameti ohutusjärelevalvebüroo juhataja Maia Uusküla ütleb, et praeguse plaani kohaselt hakkaksid hüvitist saama väga vähesed.
Näiteks vaktsiinijärgsetest südameprobleemidest raporteeriti ravimiametile aasta jooksul 54 juhul, vaid neljal neist tuvastati kindel või võimalik seos vaktsiiniga. Neljast juhtumist üks lõppes surmaga, teiste puhul ei kestnud terviseprobleemid üle seatud nelja kuu. Allergilisi reaktsioone tulenes vaktsiinidest 39 juhul, millest 2–3 kestsid üle nelja kuu.
„Koroonavaktsiinid on hea ohutusprofiiliga, nende oluliste kõrvaltoimete risk on väike ja võimalikud probleemid hästi ravitavad,“ kinnitab Uusküla. Kel siiski tervis vaktsiini järel halveneb, võiks tema hinnangul saada lohutust teadmisest, et aitab vaktsiinide uusi kõrvalmõjusid avastada.
